Meie teadvusse jõuavad piiratud kiirusega, 16 bitti sekundis, pidevalt informatsioon ja emotsioonid, et seejärel mõtteliselt ühineda assotsiatsioonide ahelaks. Kuid teadvusse mahub vaid umbes 160 bitti infot ja see ülesanne koormab ta üle. Kui kavatseme teadlikult ette võtta mingi argipäevategevusest keerukama, teisisõnu paranormaalse tegevuse, peame kõigepealt vabastama teadvuses koha asjakohaste mõtteprotsesside tarbeks. Seda võime teha neljal viisil:
a) lülitades välja emotsioonid, mis võivad täita suure osa meie teadvusest, niiviisi selle mahtu piirates ja funktsionaalset võimekust vähendades (harjutus 2.1),
b) harmoneerides meie keha võnkumised, mille vahendusel tühjenevad meie aju motoorsed keskused ja väheneb teadvusele saadetav info keha seisundi kohta (harjutus 2.2);
c) täites kogu teadvuse mahu üheainsa informatsiooniga (ühe sõna, ühe mantraga), misjärel teadvus ei saa rohkem vastu võtta informatsiooni ümbritseva maailma ja keha seisundi kohta (harjutus 2.3). Blokeeritud informatsioon suunatakse nüüd otse alateadvusse ja aju motoorsetesse keskustesse;
d) üldistades kogu teadvuses sisalduva mitmekesise informatsioon üheks üldiseks informatsiooniks. Nii tekib teadvusse rohkem ruumi ja selle maht kasvab tavamahu 160 bitiga võrreldes mitmekordseks (harjutus 2.4).
Teadvuse ärkveloleku seisundis avardub meie teadvuse maht ja mõttetegevus kiireneb. Oleme võimelised igal hetkel emotsioonidest vabanema, harmoneerima oma keha kuni viimse rakuni, võtma vastu vaba kosmilist energiat, ühtlustades oma keha võnkumised vaba ruumilise energia võnkumistega.
Teadvuse ärkveloleku seisundis ei ole me veel paranormaalseks tegutsemiseks võimelised, kuid see on üks selleks vajalikke eeldusi. Seda on ka ilmsi nähtavate unenägude seisundid, millesse õpime sisenema järgmiste loengute harjutuste abil.
Transiseisundites hakkama avaldama paranormaalset vaimset mõju meid ümbritsevale materiaalsele maailmale (psühhokinees), harjutame selgeltnägemist, loome telepaatilisi sidemeid, materialiseerime, ületame raskusjõu ja teeme oma esimesed katsed väljaspool keha.
Meditatiivsetes seisundites suudame meenutada eelmisi maiseid elusid, tugevdades sidet teadvuse ja alateadvuse vahel, ja meile muutub kättesaadavaks arhailine alateadvus. Psii-võimed hakkavad siin juba nii tugevalt avalduma, et meie paranormaalse mõjutamise suutlikkusel ei ole enam piire.
Ja viimaks – kosmilise teadvuse seisundis oleme võimelised ühendust võtma kõigi Universumis asuvate objektide teadvuse sisuga. Mitte miski ei jää meile enam varjatuks, mitte miski ei ole meile enam võimatu!